Lähisuhtevägivald

Lähisuhtevägivald on vaimne, füüsiline, seksuaalne ja majanduslik vägivald inimeste vahel, kes on olnud või on praegu lähisuhtes. Seega on oluline mõista, et ka juhul, kui vägivallatseja on kunagi olnud sinu abikaasa või elukaaslane (suhte pikkus ei mängi rolli), siis on ikkagi tegemist lähisuhtevägivallaga.

Mis on lähisuhtevägivald?

Lähisuhtevägivald on enamasti varjatud vägivald, mis toimub peamiselt kohas, mis peaks olema meie kindlus – kodus. Enamasti mehe poolt naise suhtes toime pandud, aga võimalikud on ka teistsugused vormid leibkonnas või endiste leibkonna liikmete vahel. Mõned näited lähisuhtevägivallast:

Füüsiline vägivald – sinu vastu on tõstetud käsi (löödud, kägistatud) või tehtud sulle muul viisil füüsiliselt haiget.

Ähvardamine – tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist.

Seksuaalne vägivald – on toimunud seksuaalvahekord, milleks sa pole andnud nõusolekut, sind on vägistatud või sa kahtlustad seda või sind on sunnitud tegema teisi seksuaalse sisuga tegusid. Seksuaalvägivald on ka see, kui keegi hirmutab sind endaga vahekorda astuma. Teisisõnu, seksuaalvägivald on see, kui keegi teeb sinuga vastu sinu tahtmist midagi seksuaalset. Seksuaalvägivallaga on tegu ka siis, kui sa ei saanud anda vahekorraks nõusolekut, näiteks tundsid hirmu, olid uimastatud, joobes või magasid.

Ahistav jälitamine – sinuga korduva või järjepideva kontakti otsimine, sinu jälgimine või muul viisil sinu tahte vastaselt sinu eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on sinu hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine.

Lähisuhtevägivald Eestis

Eesti lähisuhtevägivalla näitajad on Euroopas suurimate hulgas. Teema on järjest enam pildil, aga kahjuks mitte piisavalt. Riik kui avalik sektor pakub ka selles vallas üha rohkem ja kvaliteetsemat teenust. Selliste juhtumite puhul on alati õige pöörduda politsei või ohvriabi poole. Samas räägib abi saamiseks pöördujate arv sellest, et tegeletakse nii-öelda jäämäe tipuga. Kuhu jäävad aga ülejäänud abivajajad ja juhtumid?

Kui sinu või su lähedase/tuttava suhtes on toime pandud vahetu vägivallaakt, siis teavita kohe politseid! Kui sa seda mingil põhjusel teha ei taha või ei saa, siis otsi abi! Minu pakutav juriidiline konsultatsioon on üks neist võimalustest.

Lähisuhtevägivald on ajas kasvav ja taastootev. Osa naisi (ja ka mehi) on talunud vägivalda aastaid ja isegi aastakümneid. Kui neilt küsida: „Miks?“, siis on levinud vastus see, et mul oli häbi ja ma lootsin, et olukord muutub. Ohver ei pea häbi tundma! Vägivallatseja oma tegevust omal algatusel ei lõpeta, see hakkab korduma üha tihedamalt ja julmemalt. Vägivalda tajunud, näinud või seda ise kogenud lapsed on katki ja neil on suurem oht sattuda hilisemas elus vägivaldsesse suhtesse.

Kõik osapooled, kes vägivaldses suhtes elavad, vajavad abi. Vägivallast vaba – meie koos sinuga leiame just sinule või sinu lähedasele/tuttavale sobiva lahenduse!

Tähtsad juriidilised paragrahvid

Lähisuhtevägivalla alla liigitub veel palju muid tegevusi, aga ka tegevusetus. Kui sul on mure, siis palun pöördu, ja leiame koos just sulle sobiva lahenduse! Vajadusel aitan ka tugiteenuste leidmisel. Seda nii sinule, sinu lastele kui soovi korral ka teisele poolele (vägivallatsejale). Broneeri aeg juriidilisele konsultasioonile juba täna. Täpsemalt sellest, kuidas mina saan sind aidata, loe sisulehelt teenused! Peamised lähisuhtevägivalla paragrahvid. Pea silmas, et tegemist ei ole ammendava loeteluga.

Raske tervisekahjustuse tekitamine ehk sellise tervisekahjustuse tekitamine, millega põhjustati oht elule; tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime; raske psüühikahäire; raseduse katkemine; nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus; elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või surm. Karistatav on ka sellise tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest (KarS § 118 ja § 119).

Teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine (KarS § 121).

Ähvardamine tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist (KarS § 120).

Seksuaalne väärkohtlemine (KarS § 141 kuni § 145¹).

Kupeldamine (KarS § 133²).

Teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine (KarS § 136).

Teadvalt eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmine, õnnetuse või üldise ohu korral, kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata (KarS § 124).

Teise isikuga korduv või järjepidev kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine (KarS § 157³).

Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või kui lähenemiskeeldu või muud isikuõiguse kaitse abinõud rikutakse korduvalt (KarS § 331²).