Mis on perevägivald?

Perevägivald on vägivalla vorm, mis tähendab füüsilist, vaimset (väga tihti emotsionaalset mõjutamist), aga ka majanduslikku ja seksuaalset vägivalda. Perevägivallal võib praktikas olla väga erinevaid liine peres, leibkonnas. See võib tähendada nii ühe pereliikme vägivaldset, tihti võimukat ja kontrollivat, käitumist ja tegusi kõigi teiste suhtes. Aga seda võivad teostada ka mitu inimest, teiste pereliikmete suhtes, eesmärgiga neile haiget teha, neid hirmutada, vaimsest tasakaalust välja viia või teiste arvelt majanduslikku kasu saada. Eestis kasutatakse tihti sõna perevägivald, samatähenduslikuna lähisuhtevägivallaga. Samas peab saama aru, et iga lähisuhtevägivalla juhtum ei ole koheselt perevägivalla juhtum.

Perevägivalla erinevad vormid

Perevägivalla erinevad vormid hõlmavad füüsilist-, vaimst- (tihti verbaalset-, psühholoogilist-), majanduslikku- ja seksuaalvägivalda. Füüsilise vägivalla korral võivad pereliikmed teineteisele valu tekitada, näiteks on selleks löömine või tõukamine. Verbaalne vägivald hõlmab solvanguid, ähvardusi ja alandamist. Psühholoogiline vägivald hõlmab manipuleerimist, ultimaatume ja vaimselt kontrolli all hoidmist. Majanduslik vägivald seisneb tavaliselt ühe inimese poolt kogu perekonna rahalise ressursi kontrollimises ja piiramises, eesmärgiga jätta teine või teised leibkonda raha toovad inimesed õiguseta, seda raha omal äranägemisel kasutada. Siia alla kuulub ka pere olulisemate varade ainult enda nimele kirjutamine, kuigi kulutusi selle kõige ülalpidamiseks teevad mitu inimest. Seksuaalvägivald hõlmab sunnitud seksuaalakte ja seksuaalset ahistamist.

Perevägivalla põhjused

Perevägivalda võivad põhjustada mitmed tegurid, sealhulgas stress, alkohol ja narkootikumide kuritarvitamine, lapsepõlves kogetud vägivald või väärkohtlemine, sotsiaalsed ja majanduslikud raskused ning suhteprobleemid. Samuti võivad stereotüübid ja traditsioonilised soorollid kaasa aidata, kuna need võivad luua ebavõrdsed suhted ja võimustruktuurid peres.

Tagajärjed

Selle tagajärjed võivad olla laastavad nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Kannatanud pereliikmed võivad kogeda traumat ja pikaajalisi psühholoogilisi probleeme, sealhulgas ärevust, depressiooni ja posttraumaatilist stressihäiret. Lapsed, kes kasvavad vägivaldses peres, võivad kanda selle koormat ka tulevikus.

Ennetamine ja sekkumine

Nii ennetamine, kui ka sekkumine on olulised ühiskondlikud ülesanded. Ennetamiseks on vaja teavituskampaaniaid ja haridusprogramme, mis aitavad inimestel ära tunda ja mõista perevägivalla märke ning teavitavad ohvritele kättesaadavast abist. Samuti on vajalik õiguslik raamistik, mis kaitseks ohvreid ja karistaks vägivallatsejaid. Kõige nõrgemini on hetkel Eestis kaitstud majandusliku perevägivalla alla sattunud isikud.

Sekkumise osas on oluline ohvrite toetamine ja nende julgustamine abi otsima. Professionaalne nõustamine ja turvakodude, varjupaikade olemasolu võivad olla elupäästvad. Vägivallatsejatele on vajalik pakkuda psühholoogilist abi ja käitumismuutuste programme, et nad saaksid oma vägivaldsest käitumisest loobuda.

Pärevägivald Eestis

Perevägivald on Eestis levinud nähtus, mille ulatust ja tõsidust näitavad erinevad statistilised andmed. Näiteks 2021. aastal registreeris politsei 3760 perevägivallakuritegu, mis moodustasid 14% kõigist kuritegudest ja 50% kõigist vägivallakuritegudest. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa paarisuhtevägivald, mille toimepanijad olid enamasti mehed ja ohvrid naised. Selle kaudseks või otseseks ohvriks olid ka 27% juhtudel alaealised lapsed.

Otsi abi

Kuna perevägivald hõlmab endas väga erinevaid vorme ja juhtumeid, siis ei saa üheselt väita, et perevägivald on kohe kuritegu. Perevägivald on kuritegu, kui mingi kindel juhtum täidab kuriteo koosseisu. Sellisel juhul on tegu/teod ka karistata. Isegi, kui teie juhtumi puhul pole tegemist kuriteoga ei tähenda see, et peaksite olukorda lõputult taluma. Alati tasub oma olukord endale võimalikult selgeks teha ja pöörduda abi saamisek. Pöörduda võib lihtsalt tuttava, töökaaslase või sugulase poole keda usaldate. Alati peaks otsima ka professionaalset abi. Kui te olete perevägivalla ohver või tunnete muret kellegi teise pärast, siis on oluline otsida abi ja kaitset. Siin on mõned võimalused, kust abi otsida:

• Õigusabi ja juriidiline konsultastsioon – Vägivallast vaba OÜ.
• Ohvriabi kriisitelefon. Kui vajate nõu, tuge või abi perevägivalla korral, helistage ohvriabi kriisitelefonile numbril 116 006. See on tasuta ja konfidentsiaalne telefoninumber, mis töötab ööpäevaringselt. Ohvriabi kriisitelefonilt saate infot oma õiguste, võimaluste ja teenuste kohta, samuti psühholoogilist ja õiguslikku nõustamist. Ohvriabi kriisitelefon suunab teid vajadusel ka teistele spetsialistidele või asutustele.
• Naiste tugikeskused. Kui olete naine, kes on kogenud perevägivalda või lähisuhtevägivalda, võite pöörduda naiste tugikeskuste poole. Naiste tugikeskused pakuvad nõustamist, varjupaika, turvakodu ja muid teenuseid perevägivalla ohvritele. Naiste tugikeskused asuvad erinevates Eesti linnades ja valdades.
• Lasteabitelefon. Kui olete laps või noor, kes on kogenud või näinud perevägivalda, võite helistada lasteabitelefonile numbril 116 111. See on tasuta ja konfidentsiaalne telefoninumber, mis töötab ööpäevaringselt. Lasteabitelefonilt saate nõu, tuge ja abi perevägivalla korral. Lasteabitelefon suunab teid vajadusel ka teistele spetsialistidele või asutustele.
• Seksuaalvägivalla kriisiabi keskused. Kui olete kogenud seksuaalvägivalda, võite pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabi keskuste poole. Seksuaalvägivalla kriisiabi keskused pakuvad nõustamist, meditsiinilist abi, õigusabi ja muid teenuseid seksuaalvägivalla ohvritele. Seksuaalvägivalla kriisiabi keskused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas.

Vägivalla ohvrid ei ole üksi ega süüdi, vaid neil on õigus saada abi ja kaitset. Vägivalda ei saa õigustada ega vabandada. Vägivallatsejal on kohustus vastutada. Et probleemiga päriselt tegeleda ja tulevikus samu vigu vältida on parim kui vägivallatsejad siiralt saavad aru, et neil on vaja muutuda. Ennetamine ja vägivalla lõpetamine on kogu ühiskonna vastutus ja eesmärk.