Seksuaalvägivald
Seksuaalvägivald on igasugune seksuaalne tegevus, milleks üks osapool ei ole andnud nõusolekut või ei ole võimeline seda andma. Seksuaalvägivald tähendab näiteks vägistamist, seksuaalset ahistamist, seksuaalset ärakasutamist, seksuaalset väärkohtlemist, aga ka sundust, solvamist, rünnakut, kallaletungi, tülitamist, alandamist, diskrimineerimist, seksuaalset vägivalda internetis jne. See võib toimuda nii paarisuhtes, perekonnas laiemalt, tööl, koolis, avalikus ruumis kui ka internetis. Seksuaalvägivald on alati vägivallatseja valik ja vastutus, mitte ohvri süü või provokatsioon.
Seksuaalvägivalla erinevad vormid
Seksuaalvägivalla erinevad vormid hõlmavad füüsilist sundimist seksuaalsete tegude sooritamiseks; verbaalseid ahistamise juhtumeid, nagu solvamine ja ähvardamine; psühholoogilist või majanduslikku survet ja online-seksuaalvägivalda. Vägistamine on üks tuntumaid seksuaalvägivalla vorme, kuid ka vähem äärmuslikud teod, nagu soovimatu puudutamine või seksuaalselt alandavad kommentaarid, moodustavad seksuaalvägivalla osa.
Seksuaalvägivalla põhjused
Seksuaalvägivalla põhjused on keerulised ja individuaalsed. Need võivad olla näiteks võimu ja kontrolli ihalus. Selleni võivad viia ka mõne inimese või grupi sotsiaalsed normid, ebavõrdsus suhetes. Ka madal haridustase või lihtsalt vähesed teadmised seksuaalkasvatuse osas, võivad soodustada seksuaalset vägivalda. Seksuaalsele vägivallale aitab kaasa ka liigne alkoholi tarbimine või narkootikumide tarbimine. Soodustavateks teguriteks on veel suhteprobleemid ja isiklikud psühholoogilised probleemid. Seksuaalvägivald võib olla ka jõhkra võimu demonstratsiooni vahend, mida esineb just lähi- ja paarisuhetes.
Tagajärjed
Seksuaalvägivalla ohvrid võivad kannatada pikaajalise füüsilise, emotsionaalse ja psühholoogilise koormuse all. See võib tähendada otseseid füüsilisi vigastusi, aga ka traumat, ärevust, depressiooni, enesehinnangu langust ja usalduskriisi. Seksuaalvägivald mõjutab tavaliselt ohvri igapäevaelu ja tulevasi suhteid ning see võib jätta jälje tervele elule, reegilna ka jätab.
Ennetamine ja sekkumine
Seksuaalvägivalla ennetamine on oluline ühiskondlik ülesanne. Kui sellest rääkimist normaliseeritakse, siis julgetakse ka rohkem sekkuda. Ennetamiseks on vajalik vastav haridusprogramm, mis tõstatab selliseid teemasid. Näiteks on vaja tõsta teadlikkust nõusoleku tähtsusest või rääkida seksuaalse ahistamise vormidest.
Oluline koht on ka riigil ja seadusandjal laiemalt. Õiguslik raamistik peab karistatavate tegudena katma erinevaid seksuaalvägivalla vorme. Oluline on öelda selgelt välja, et riik kaitseb ohvreid ja tagab vägivallatsejatele karistuse.
Mida rohkem sellistel teemadel räägitakse, seda suuremaks normiks on ka sekkumine. Sekkumine kui juhtunust teada andmine või olukorra lõpetamiseks ise ohvri kaitseks välja astumine. Kindlasti on siinkohal vajalik ohvrite profesionaalne toetamine, sealhulgas psühholoogiline abi ja meditsiiniline abi. Ohvritele tuleb pakkuda turvalisi pöördumiskohti ja varjupaiku, kus nad saavad taastuda. Ka turvaplaan on siinkohal vajalik, et ohver ei satuks uuesti vägivallatseja kätte. Midagi ei ole teha, tegeleda tuleb ka seksuaalvägivallatsejatega. Tuleb pakkuda rehabilitatsiooniprogramme, et nad saaksid oma käitumist muuta. Selle eelduseks on muidugi see, et vägivallatseja tõesti mõistab probleemi ja tahab ka ise abi saada.
Seksuaalvägivald ja abi otsimine
Seksuaalvägivald on tõsine probleem, mis mõjutab paljusid inimesi nii Eestis, kui kogu maailmas. See võib põhjustada ohvrile füüsilisi, psüühilisi, seksuaalseid ja sotsiaalseid tagajärgi. Siinkohal räägime nii vaimsetest, füüsilistest, sotsiaalsetest kui majanduslikest tagajärgedest. Tihti on tagajärjeks erinevad vigastused, suguhaigused, soovimatu rasedus, abort, viljatus, hirm, häbi, süü, viha, lootusetus, masendus, ärevus, stress, traumajärgne häire, enesehinnangu langus, usalduse kaotus, suhteprobleemid, töövõime langus, elukvaliteedi halvenemine jne. Seksuaalvägivald võib mõjutada ka ohvri lähedasi, nagu partnerit, lapsi, sugulasi, sõpru, kolleege jne.
Seksuaalvägivalla ohvriks langemine on väga raske ja valus kogemus, millest toibumine võtab aega ja nõuda abi ning tuge. Kui sa oled kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustad seda, siis on oluline, et sa teaksid, et sa ei ole selles üksi. Sul on õigus saada abi ja kaitset. Abi otsimine ei ole nõrkuse märk, vaid näitab sinu julgust ja tugevust. See on sinu õigus ja valik.
Otsi abi – seksuaalvägivald
Abi otsimine võib aidata sul leida väljapääsu sellest olukorrast. Igal ohvril on õigus saada tuge ja nõu, kaitsta ennast ja oma lähedasi, taastada oma enesekindlus ja elurõõm. See võib olla raske ja hirmutav, aga sa ei pea seda üksi tegema. On olemas palju inimesi ja organisatsioone, kes on valmis sind aitama ja toetama. Vägivallast vaba on üks võimalustest, eriti kui seksuaalvägivald sinu suhtes on toimunud korduvalt või mõni aeg tagasi. Aitan sul sinuga juhtunu korralikult süstematiseerida ja kirja panna, ning esitada kriminaalmenetluse algatamiseks.
Politsei
Politsei on see, kelle poole sa peaksid pöörduma, kui sa oled ohus või kui sa oled olnud seksuaalvägivalla ohver. Vahetult aset leidnud seksuaalvägivalla puhul teavita koheselt politseid ja liigu ise tervisekontrolli seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse, mis on avatud üle Eesti 24/7. Politsei saab sind kaitsta, aidata sul saada arstiabi, suunata sind edasi teiste abistavate asutuste juurde, võtta sinu avalduse vastu ja alustada vägivallatseja suhtes menetlust. Politsei number on 112 ja see on tasuta ning avatud ööpäevaringselt.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused
Nee on just seksuaalvägivalla ohvritele suunatud keskused üle Eesti. Pakkudes tasuta võimalust fikseerida vigastused, konfidentsiaalset nõustamist. Sealt leiad info ka psühholoogilise abi kohta, aga ka info varjupaikade, tugigruppide kohta. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on avatud kõigile seksuaalvägivalla ohvritele, olenemata nende vanusest, soost, rahvusest, usust, haridusest, seksuaalsest orientatsioonist või puudest. Kriisiabikeskused asuvad neljas Eesti piirkonnas, suuremate haiglate juures: Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, Sõle 23, Tallinn; Ida-Viru Keskhaiglas, Ilmajaama 12, Kohtla-Järve; Pärnu Haiglas, Ristiku 1, Pärnu; Tartu Ülikooli Kliinikumis, Puusepa 8, Tartu. Keskused on avatud 24/7, ning abi on tasuta!
Vägivallast vaba
Vägivallast vaba OÜ pakub juriidilist konsultatsiooni, abi ja nõustamist vägivalla ohvritele. Aitame sind kriminaalmenetlusega, tsiviilmenetlusega ja vajadusel ka tugiteenuste leidmisega, näiteks psühholoogi leidmisega. Oleme sinu jaoks olemas. Tutvu teenustega või broneeri aeg online konsultatsiooniks. Meil on praktiline kogemus lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel 5 aastat ja üle 200 juhtumi.
Ohvriabi – seksuaalvägivald
See on riiklik teenus, mis pakub tasuta ja konfidentsiaalset nõustamist, kriisiabi, juriidilist abi (piirtud valdkondades ja ajaga), toetust ja kaitset seksuaalvägivalla ohvritele ja nende lähedastele. Ohvriabi aitab leida sobivaid teenuseid ja asutusi, olla abiks toimetulekuvõime taastamisel ja ennetada vägivalla kordumist.
Psühholoogiline nõustamine või teraapia
See on samuti võimalus saada abi ja tuge seksuaalvägivalla ohvrina toibumisel. Psühholoog või terapeut aitab sul mõista oma kogemuse mõju, õpetab sulle uusi oskusi ja strateegiaid oma emotsioonide ja traumaga toimetulemiseks, aitab sul parandada oma enesehinnangut ja enesekontrolli ning toetab sind muutuste tegemisel. Psühholoogilise nõustamise või teraapia saamiseks võid pöörduda oma perearsti, sotsiaaltöötaja või kohaliku omavalitsuse poole, kes suunavad sind edasi sobiva spetsialisti juurde.
Eneseabigrupid
On veel üks võimalus saada abi ja tuge seksuaalvägivalla ohvrina toibumisel. Eneseabigrupid on väikesed rühmad, kus kohtuvad inimesed, kes on samas olukorras ja soovivad toibuda seksuaalvägivallast. Eneseabigruppides saad jagada oma kogemusi, kuulata teiste kogemusi, saada nõu ja tuge, õppida uusi oskusi ja strateegiaid ning leida sõpru ja liitlasi. Eneseabigrupid on konfidentsiaalsed.
