Kriminaalmenetluse seadustiku § 63 lg 1 kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.
Kriminaalmenetlus on ka minu poolt pakutava juriidilise konsultatsiooni peamine suund!
Arsti sissekanne või kiirabikaart, kui tõend.
Tõend, kui muu dokument või tebetalletus, on näiteks kiirabikaart või perearsti sissekanne vigastuse kohta. Kui sa oled pöördunud kiirabi või perearsti poole varasemalt ja lasknud muuhulgas fikseerida ka vigastuse/tervisekahjustuse, mis on saadud lähisuhtevägivalla tagajärjel, siis on ka see tõend. Sellistele tõenditele võib sul olla ligipääs digiloos või nõutakse need välja kriminaalmenetluses sinu eest.
Kui sa satud lähisuhtevägivalla ohvriks tulevikus, siis võimalusel lase vigastus fikseerida. Ka juhul, kui see ei ole peamine kiirabi või arsti poole pöördumise põhjus.
Foto, kui tõend lähisuhtevägivallaga tekitatud vigastusest.
Kui sa ei saa pöörduda vigastuse fikseerimiseks arsti poole, siis tee enda vigastusest foto. Foto tegemisel on väga oluline, et lisaks vigastusele oleks samal fotol näha ka sinu nägu. Nii saab tuvastada, et vigastus oli/on tõesti sinul. Lisaks on foto tegemisel enamasti tuvastatav ka aeg. Foto, millel on näha sinu vigastus ja sinu nägu, tee alati siis, kui see sind uuesti ohtu ei sea. Foto säilitamisel mõtle samuti läbi, kas sa saad seda hoida enda telefonis või muul andmekandjal, või tuleks see salvestada/saata turvalisemasse kohta.
Päevik või muud kuupäevalised märkmed, kui tõendid.
Lähisuhtevägivalla puhul on tavaline, et see ei toimu vaid ühel korral. Tavaliselt hakkab see korduma kas üha tihedamini või julmemalt. Halvimal juhul esinevad eelnevad tunnused koos. Sellest tulenevalt võib kannatanul olla hiljem raske meenutada, et mis ja kuna temaga täpsemalt juhtus.
Sellisel juhul oleks üks parimaid lahendusi pidada endaga juhtunu kohta mingil moel päevikut või teha muid kuupäevalisi märkmeid. Võimalusel tuua välja ka juhtunu kellaaeg, ajavahemik või märge mis osaga päevast oli tegemist (hommik, päev, õhtu, öö). Parimal juhul panna kirja ka detailne kirjeldus juhtunust/vägivallaaktist ja tekkinud tagajärjed (vigastused/valu).
Ka sellist tüüpi tõendite pidamisel pea ennekõike silmas enda ohutust. Näiteks pea päevikut füüsiliselt ja käsitsi kirjutatult kui vägivallatseja on väga osav arvutis või vastupidi. Võimalus on luua endale ka varikonto (sotsiaalmeedia, e-post) ja selle alt kirjutada usaldusväärsele tuttavale. Leia viis, mis just sulle on parim!
Kõikidele võimalikele ja vajalikele tõenditele aitan sul täpsemalt mõelda konsultatsiooni käigus. Broneeri aeg siin!
Jäta kommentaar